Rõhuanduri valik ja tähelepanu vajavad küsimused

Instrumentide rakendamisel on tavapärastes tingimustes saatjate kasutamine kõige ulatuslikum ja levinum, mis jaguneb laias laastus rõhu saatjateks ja diferentsiaalrõhu saatjateks. Saatjaid kasutatakse sageli rõhu, diferentsiaalrõhu, vaakumi, vedeliku taseme jms mõõtmiseks.

Saatjad jagunevad kahejuhtmeliseks süsteemiks (voolusignaal) ja kolmejuhtmeliseks süsteemiks (pingesignaal). Eriti levinud on kahejuhtmelised (voolusignaal) saatjad; on olemas intelligentsed ja mitteintelligentsed saatjad ning üha rohkem on intelligentseid saatjaid; lisaks on vastavalt rakendusele olemas sisemiselt ohutu tüüp ja plahvatuskindel tüüp; tüübi valimisel tuleks teha vastav valik vastavalt oma vajadustele.

1. Testitud keskkonna ühilduvus

Tüübi valimisel tuleb arvestada keskkonna mõjuga rõhuliidesele ja tundlikele komponentidele, vastasel juhul korrodeerub välimine membraan kasutamise ajal lühikese aja jooksul, mis võib põhjustada seadmete korrosiooni ja kahjustada isiklikku ohutust, seega on materjali valik väga oluline.

2. Keskmise temperatuuri ja ümbritseva õhu temperatuuri mõju tootele

Mudeli valimisel tuleks arvestada mõõdetava keskkonna temperatuuri ja ümbritseva õhu temperatuuriga. Kui temperatuur on toote enda temperatuurikompensatsioonist kõrgem, on toote mõõteandmete triivimine lihtne. Saatja tuleb valida vastavalt tegelikule töökeskkonnale, et vältida temperatuuri mõju rõhutundlikule südamikule. Mõõtmine on ebatäpne.

3. Rõhuvahemiku valik

Rõhuanduri rõhuklass peab töötamise ajal vastama seadme rõhuklassile.

4. rõhuliidese valik

Valikuprotsessis tuleks valida sobiv keerme suurus vastavalt tegelikult kasutatava seadme rõhupordi suurusele;

5. Elektrilise liidese valik

Mudeli valimisel on vaja kinnitada signaali hankimise meetodite kasutamist ja kohapealseid juhtmestiku tingimusi. Anduri signaal tuleb ühendada kasutaja hankimise liidesega; valige rõhuandur õige elektrilise liidese ja signaalimeetodiga.

6. Rõhutüübi valik

Absoluutrõhku mõõtvat instrumenti nimetatakse absoluutseks manomeetriks. Tavaliste tööstuslike manomeetrite puhul mõõdetakse manomeetrirõhku, st absoluutrõhu ja atmosfäärirõhu vahet. Kui absoluutrõhk on suurem kui atmosfäärirõhk, on mõõdetud manomeetrirõhk positiivne ja seda nimetatakse positiivseks manomeetrirõhuks; kui absoluutrõhk on väiksem kui atmosfäärirõhk, on mõõdetud manomeetrirõhk negatiivne ja seda nimetatakse negatiivseks manomeetrirõhuks ehk vaakumi astmeks. Vaakumi astet mõõtvat instrumenti nimetatakse vaakumõõturiks.